Odav võti võib töötada kolm kuud või kolm aastat. Erinevuse ei määra hind, vaid see, kust võti pärit on. Vastake 8 küsimusele, et näha, millised märgid viitavad teie puhul riskile ja mida saate ise kontrollida.
Peaaegu kõik „liiga odavad“ võtmed kuuluvad ühte kuuest skeemist. Ükski neist pole võltsing – võti on ehtne ja tõesti töötab. Probleem on selles, et see oli mõeldud kellelegi teisele ning varem või hiljem märkab tootja seda.
Ettevõte ostab mahusoodustusega litsentsi 500 tööjaamale, kasutab 200 ja keegi müüb ülejäänud 300 ükshaaval maha. Iga võti on ehtne. Kuid tootja näeb ühte lepingut, mitte 300 ostjat.
Kuidas seda ära tunda. Kui leping üle vaadatakse, lakkab kogu partii korraga töötamast – sageli sajad võtmed samal päeval – ja ostjad ei saa aru, mis juhtus.
OEM-litsentsi müüb tootja odavamalt tingimusel, et see jääb kindla arvuti juurde. Eraldi müüdav OEM-võti on tavaliselt pärit maha kantud arvutist, tootmispartii jääkidest või on lihtsalt riistvaralt eemaldatud.
Kuidas seda ära tunda. Töötab seni, kuni keegi ei küsi. Teise arvutisse viimisel või emaplaadi vahetamisel aktiveerimine katkeb ega taastu.
Sama toode maksab eri piirkondades erinevalt, mõnikord mitu korda rohkem. Võti ostetakse sealt, kus see on kõige odavam, ja müüakse siin. Formaalselt on tegemist sama programmiga.
Kuidas seda ära tunda. Aktiveerimine lükatakse tagasi või programm lülitub teise piirkonna keelele ja toele. Uuendused tulevad selle piirkonna serveritest ning kohalik tugi näeb võtit välismaisena.
Tootjad annavad tasuta litsentse koolidele, õpetajatele, partneritele esitluste jaoks ja ajakirjanikele arvustuste jaoks. Need on märgistatud „not for resale“ (mitte edasimüügiks) ega erine tehniliselt ostetud litsentsidest.
Kuidas seda ära tunda. Selline litsents tühistatakse kohe, kui see avastatakse, ja vaidlustada pole midagi: seda ei olnud kunagi mõeldud müümiseks, seega puudub ostul õiguslik alus.
Müüakse mitte võtit, vaid tööriista või juhiseid tasuta prooviperioodi taaskäivitamiseks. Ostja näeb töötavat programmi ja usub, et on ostnud litsentsi.
Kuidas seda ära tunda. Litsents ei ilmu tootja kontole üldse – sest seda pole kunagi olnudki. Programm lakkab töötamast 30 päeva pärast ja müüja pakub seda veel kord „pikendada“.
Võti ostetakse ametlikult, kuid kellegi teise pangakaardiga, ja müüakse kohe edasi. Möödub nädalaid või kuid, enne kui tegelik kaardiomanik seda märkab ja raha tagasi saab.
Kuidas seda ära tunda. Just see skeem selgitab kurikuulsat „töötas kolm kuud ja siis kadus“. Algne tellimus tühistatakse tagasiulatuvalt ja koos sellega ka võti.
Midagi pole vaja saata ega kelleltki küsida. Kõik oluline on näha teie kontol ja dokumentides.
Igal tõsiseltvõetaval tootjal on kliendikonto, kus teie litsentsid on nähtavad: Kaspersky – my.kaspersky.com, Bitdefender – central.bitdefender.com, F-Secure – my.f-secure.com, teised samamoodi. Kui võtit seal registreerida ei õnnestu, ei saa litsentsist juttugi olla.
Teie kontol on näha täpne aegumiskuupäev. Ostsite üheaastase litsentsi, kuid näete 217 päeva – see tähendab, et võti aktiveeriti enne teid. See on üks usaldusväärsemaid märke ja see on kohe nähtav.
Kui ostsite litsentsi kolmele seadmele ja teie kontol on näha, et kaks kohta on juba võõraste seadmetega hõivatud, ei kasuta võtit ainult teie.
Mõnikord reklaamitakse „Premiumi“, kuid aktiveerub ainult põhiversioon. Teie kontol on näha toote tegelik nimi, mitte see, mis oli kuulutuses.
Seaduslikule müüjale on see ühe klõpsu töö. Hallil turul tegutsevale müüjale on see lahendamatu probleem, sest arve paljastaks, kust võti pärit on. Vastuse kiirus ütleb rohkem kui ükskõik milline kontroll.
Tootja veebisaidil peaks selle toote kohta olema leht. Kui seda pole või seal on kirjas „pole enam saadaval“, on võti suure tõenäosusega vanade lepingute jääk. Müügilt kõrvaldatud toodetele uusi võtmeid turule ei tule.
Eraisiku jaoks on halvim, mis juhtuda saab, see, et tuleb uuesti osta. Ettevõtte jaoks tekitab sama võti kolm erinevat probleemi ja kaks neist ei ole küberturvalisusega üldse seotud.
Auditi, kliendi, kindlustusandja või küberturvalisuse dokumentatsiooni jaoks tõendab litsentsi dokument, mitte ekraanil töötav programm. Võti e-kirjas ei ole dokument.
Ilma käibemaksuarveta ei saa te ostu kuluks kanda ega sisendkäibemaksu maha arvata. Kolmekümne euro säästmine ja mahaarvamisõiguse kaotamine on halb aritmeetika.
Kui võti lakkab tööpäeval töötamast, ei vaja te õiguse tõestamist – vajate tunni jooksul toimivat kaitset. Müüjaga, kelle ettevõtte andmed teil on, lahendab selle üks e-kiri. Ilma selleta tuleb alustada uut hankemenetlust nullist.
Kui võti ei tööta või lakkab enne tähtaega töötamast, on tegu nõuetele mittevastava digitaalse sisuga. Müüja peab kas probleemi kõrvaldama või raha tagastama – ning nõue esitatakse esmalt müüjale, mitte tootjale.
Kui müüja on registreeritud Leedus ega ole teie kaebust lahendanud, võite tasuta pöörduda Leedu Riikliku Tarbijaõiguste Kaitse Ameti poole, mis lahendab tarbijavaidlusi kohtuväliselt – vvtat.lrv.lt. Eestis nõustab tarbijaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA; www.ttja.ee); piiriüleste vaidluste korral mõnes teises ELi riigis registreeritud müüjaga aitab Euroopa Tarbijakeskus Eestis (www.consumer.ee). Need teenused on tarbijatele tasuta.
Pankadel on tagasinõudemenetlus (chargeback) juhuks, kui kaupa ei saadud või see ei vasta kirjeldusele. Sellel on tähtajad, seega tasub pangaga ühendust võtta kohe, mitte pärast pool aastat kestnud läbirääkimisi müüjaga.
Tootja ei ole kohustatud hüvitama võtit, mis on ostetud kelleltki teiselt kui tootjalt või selle edasimüüjalt. Tavaliselt selgitab ta, miks võti enam ei kehti, ja sellega tema abi piirdubki. Raha tagastamine on müüja kohustus.
Aus märkus. Mitte iga odav võti ei ole halli turu võti. Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas UsedSoft (C-128/11) otsustas, et Euroopa Majanduspiirkonnas esmakordselt müüdud tähtajatut tarkvaralitsentsi võib teatud tingimustel edasi müüa – eeldusel, et esimene ostja lõpetab tegelikult oma koopia kasutamise.
Kuid see erand ei kehti püsitellimuste, üksikuteks ühikuteks jagatud hulgilitsentside, riistvarast eraldatud OEM-võtmete ega teistest piirkondadest imporditud võtmete kohta – ja just neist koosneb enamik mõne euro eest pakutavatest pakkumistest. Seega ei ole õige küsimus „kas see on odav?“, vaid „kas müüja oskab öelda ja tõendada, kust võti pärineb?“